Õppemeetod

Keel ei ole ainult reeglite kogum. Keel on viis mõelda, mõista ja oma mõtteid maailmaga jagada.

Usun, et keelt saab õppida tõeliselt siis, kui selle loogika muutub arusaadavaks. Seepärast on oluline mõista, miks keel toimib just nii, mitte piirduda ainult õigete vastustega küsimusele kuidas. Keelel on oma loogika ja struktuur, mida on võimalik mõista.

Õppimine algab selgusest. Keerulised teemad muutuvad mõistetavaks siis, kui neid vaadata süsteemselt, eluliselt ja samm-sammult. Kui keele struktuur muutub nähtavaks, kasvab ka kindlus seda kasutada.

Ilmakirjade tunnid toimuvad veebis. See tähendab, et õppida saab endale sobival ajal ja kohas. Veebitunnid loovad paindlikud võimalused õppimiseks ning aitavad muuta teadmised ja oskused kättesaadavaks olenemata asukohast.

Õppimine toimub rahulikus ja toetavas keskkonnas, kus enesekindlus kasvab samm-sammult. Igal õppijal on aega mõelda, küsida ja oma arusaama kujundada. Õppimisprotsess põhineb teema järjepideval mõistmisel ja harjutamisel.

Eesmärk ei ole ainult hinne või eksamitulemus. Õppimise eesmärk on, et õppija õpiks keelt valdama, oma mõtteid selgelt väljendama, julgelt argumenteerima ning kasutama eesti keelt enesekindlalt nii kõnes kui ka kirjas.

Sest keel ei ole ainult kooliaine.

Keel on vahend mõtlemiseks, loomiseks ja maailma mõtestamiseks.

Väikesed õpperühmad

Õppimine toimub individuaalselt või väikestes gruppides, et igal õppijal oleks aega küsida, mõelda ja aktiivselt osaleda.

Süsteemne ja selge õpetus

Keerulised teemad seletatakse lahti samm-sammult, et keele loogika muutuks arusaadavaks.

Individuaalne tagasiside

Õppija saab oma töödele ja kirjutistele sisulist tagasisidet, mis aitab märgata arengukohti ja oskusi tugevdada.

Mõtestatud ettevalmistus eksamiteks

Õppimine ei keskendu ainult ülesannete harjutamisele, vaid aitab mõista keelt tervikuna, et eksamitulemused oleksid tugevad ja teadmised püsivad.